Viiendat seminari andis Kadri Veende ja Kaido Reivelt. Alguses uuriti, et mida me teame soojusõpetuse kohta. Olime ka varasemas seminaris teinud mängu, kus kirjutasime paberile märksõnu seoses sellega. Kadri rääkis, et oli teinud seda ka kaheksanda ja üheksanda klassi õpilastega enne selle teema õppimist. Nemad olid kirjutanud seitse paberlipikut täis, kuna nii palju neile neid antigi. Mina kirjutasin ka varasemas seminaris umbes nii palju sõnu.
Järgnevalt arutasime, et kuna võiks soojusõpetust koolis õpetada, kas sügisel või kevadel. Tõime terve klassiga välja mõlema kohta kolm argumenti.SÜGISEL:
- Sisseastumiskatseteks on selge
- Peale vaheaega on õpilastel rohkem motivatsiooni õppida (kool pole veel üle visanud)
- Sügis on külm aeg ja siis saaks natukenegi soojust igasse päeva
KEVADEL:
- Sisseastumiskatseteks on värskelt õpitud
- Kevadel on soojem aeg ja saab tuua näiteid otse meie ümbert ehk loodusest
- Kevad pidi olema astroloogiline kõrghetk ehk õpilastele jäävad asjad paremini meelde
Järgnevalt tegi meile Kaido katseid.
Kõigepealt oli katse õhupalliga ehk kuidas täita õhupalli nii, et ei pea ise neid täis puhkuma. Mis minu jaoks oleks väga hea, kuna ma ei jõua kunagi mitut õhupalli järjest täis puhkuda. Katse oli järgmine: pooleldi puhutud õhupall pandi vaakumkupli alla ning peale seda hakati sealt rõhku välja imema. Ja selle tegevuse käigus õhupall paisusgi ja ei pidanudki ise ennast selleks väsitama.
Teisena pandi vedel lämmastik vaakumi. Noormaalõhul läheks vedel lämmastik keema ja vaakumis jääätus ära.
Tunni lõpus pidime koostama tunnijaotuse. Mina olen alati teadnud, et esimene aasta koolis tuleb väga raske, kuna ühtegi töölehte, kontrolltööd, tunnikontrolli ei ole varasemalt sul valmis tehtud. Kõigega peabki otsast alustama. Kõik tunnid tuleb kodus ette valmistada. Tuleb mõelda, et kuidas teha lastele tund huvitavaks, kuidas neile kõik selgeks teha ja see kõik tuleb veel ajaliselt ka ära planeerida, et jõukas kõik teemad ikka läbi võtta. Kuid see tunnikava koostamine oli ikka väga kohutav. Ma ei arvanud, et see nii raske on. Kõik ongi minu arvates nii keeruline sellepärast, et tuleb kindla aja sisse mahtuda. Kui ma koolis mõtlesin, et miks õpetajad asju pikemalt ei seleta ja et kui õpilased ei saa teemast aru, siis miks nad veel ühte tundi selle teema jaoks ei võta, aga no olgem ausad ega selleks väga aega ei ole.
Kõige kõige lõpuks mängisime füüsikalisi mänge. Mina arvan, et igasse ainesse tuleks mingit moodi lõbusaid tegevusi sisse tuua. Õpilased ei jõua iga päeb kaheksast neljani tuimalt õppida. Kui mingis aines mängitakse kasvõi mõned minutit, muutuvad lapsed erksamaks. Mina pooldan seda, et vähemalt nädalas korra peaks midagi lõbusat enda lastega tegema, kasvõi ainult viis minutit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar