II SEMINAR

Teist tundi alustasime mänguga, kus visati palli üksteisele ning palli püüdes pidi ütlema oma nime ja esitähega mingi füüsikalise termini. See võtab õpilastel pingeid maha, kuna saab teha midagi lõbusat ning õpetaja saab teada, mis tasemel umbes me füüsikaga oleme.Füüsika tegeleb praktiliselt ainult mudelitega, nende esile toomine peamine etapp.

Tunnis tegelesime peamiselt õppe-eesmärkidega, õppetegevustega

I lõik: põhiterminid, oskused, alusteadmised, arusaamine, mõistmine, seletamine, ettekujutus, tuletamine.

II lõik: seaduspärasuste väljakujunemine, kirjeldamine, mudelite loomine, ennustamine , seletamine, mõistmine.

III lõik: lahendamine, füüsikaline kirjaoskus, arvutusoskus, ülesannetega tutvumine, arvutuste mõistmine, matemaatiline füüsika, reaalsuse kontroll.

IV lõik: seotus, integreeritus, loodusteaduslik maailmapilt, koostöö, argipäeva füüsika, lõimitus.

Kõigest peaks välja tulema, et õpilane saab aru mida ta lahendab.

Õppetegevustega saavutame õppeeesmärgid.  Nendest kujuneb ring, kuhu lisandub ka hindamismeetod ehk õpetaja hindab eesmärke, kuid ta saab aind hinnata seda, mida/kuidas ta õpetanud on. Paaristööd on olulised (nt katsed)- sotsiaalsed oskused, kui üks ei julge, julgeb vast teine, kaaslasega koos on lõbusam. Vähe katsevahendeid, suudab hallata pigem 10 erinevat katset, kui 30-nd.

Kursusejärjestus põhikoolis:

1. valgusõpetus
2. mehaanika
3. soojusõpetus
4. elektriõpetus
5. aatomi- ja universumiõpetus

Füüsika õppemeetodid:

1. loenguvorm- õpetaja ise jagab mingit informatsiooni
2. praktilised ülesanded- katsed, eksperimendid (kõige huvitavam õpilaste jaoks)
3. ülesannete lahendamine

Paar näidet õppevahenditest, mida füüsikas kasutatakse: Demo(mudel), katsevahendid, õpikud, töövihik, artiklid, arvutisimulatsioonid jne, Ja otse loomulikult võiks õpilastel olla õuesõpe, see on midagi teistsugust ja õpilastele ka huvitavam.

Lõpu poole tegime paar ülesannet jälle. Kõige pealt otsisime ajakirjast (Imeline Teadus) mingi artikli, meie valisime „Aatomipomm arvudes“. Peale seda tegime märkmepaberite ülesannet. Seal pidime panema kirja soojusõpetusega tulenevad mõisted ja selleks oli aega viis minutit. Pean häbiga tunnistama, et palju meelde ei tulnud sellel hetkel, kuid kui vaatasime pärast neid grupiga üle, siis olid peaaegu kõik sõnad täiesti tuttavad.

Viimase asjana näitas õppejõud meile erinevaid õpetajaid. Viis inimest pidi minema ukse taha ja teised jäid klassi publikuks. Iga kord, kui üks inimene sisse tuli näitles õpetaja täiesti teistsugust inimest. 

Lahke- suhtles nagu oma lemmikõpilasega, andis talle kõik vajaliku ette, et vastus võimalikult kergelt tuleks. 

Mitte salliv- andis mingi kohmaka vihje, millest mitte midagi aru ei saanud ja ootas, et õpilane ülesande ära lahendaks. 

Ülbe- andis õpilase ülesande kätte, keeras ise selja ja küsimustele vastas mühatades, et kuidas ta ei tea vastust jn.

Napisõnaline- andis ülesande suhteliselt keeruliste sõnadega kätte, kui õpilane mingit informatsiooni juurde küsis kordas õpetaja ülesannet.

Sõbralik, poputas- uuris õpilase elu kohta, andis esimese klassi ülesande valikvastustega, kus kaks sai täielikult välja välistada.

Tund ise oli väga õpetlik ja selles ei hakanud igav, kuna tegevust oli hästi palju ja pidi koguaeg kaasa tegutsema. Polnud ainult tuima loengut, vaid erinevad mängud ja ülesanded. Mulle see loeng väga meeldis.