Lõpetuseks

Mõtlesin, et teen ka kokkuvõtte kursusest. Kursus ise oli väga sisukas ja isegi päris tore. Muidugi oli ka igavaid teooriatunde, kuid neid tuleb koguaeg koolis ette. Mulle meeldis väga, et tehti palju erinevaid katseid ja näidati mitmeid erinevaid külgi füüsikast, et mida kõike saaks õpetades teha. Füüsikas ei pea kartma eksimisi, kuna sellest õpitaksegi ja kui katse sassi läheb, siis arutatakse klassiga ja tehakse uuesti ja paremini. Kursuse juures meeldiski mulle kõige rohkem see, et reaalselt kõik vastava aine küljed näidati meile ära. See aine on väga mitmekülgne. 

Kuid kahjuks minu arvumus füüsikast sellegi poolest ei muutunud. Olen ikka samal arvamusel, et füüsika ei ole minu jaoks, pole aine mis mulle vähegi huvi pakuks.

Lõpetuseks sooviks mainida, et kõik õppejõud olid väga toredad ja pingutasid kõigest väest, et meile see aine meeldima hakkaks ja selle enda valikuks võtaks.

VIII SEMINAR

Kaheksandat seminari andis meile Koit Timpmann, kes rääkis meile elektriõpetusest, mida õpitakse üheksandast klassist. Tema kirjutas õpiku sellel teemal ja aastast 96 pole elektriõpetuse õppekava muudetud.

Füüsika peab sisaldama kolme komponenti: teaduslik, protsessuaalne ja ideeline. Esimene, sisaldab materjali, mille omandamine kindlustab teadmised füüsika alustest ja oskused neid rakendada. Teine sisaldab materjali, mis võimaldab omandada füüsikale omase teadmiste hankimise viisi. Kolmas sisaldab materjali, mis kujundab väärtushinnanguid, õpilase suhtumist füüsika osasse ühiskonnas ja suhtumist füüsikasse kui kultuurifenomeni, Õpikus on ka tehnilist õpet.

Eksperimentaalne uurimismeetod:

• Probleemi püstitamine ja selle formuleerimine
• Eksperimendi või vaatluse planeerimine
• Eksperimendi korraldamine
• Eksperimendi käigus kogutud andmete registreerimine, katsetulemuste töötlemine, järelduste tegemine, tulemuste tõlgendamine
• Teoreetiliste üldistuste tegemine ning tulemuste hindamine

Õppejõud tõi hea seletuse prootonite kohta. Peol on 25 abielupaari, kes on oma 15 aastat juba abielus olnud ja on väiek tüdimus juba peal. Teise ruumi tuleb 25 vabat meest, siis osad naised kaovad tantsuplatsil oma mehe juurest ära.

Ülesande liigid:

• Küsimusülesanded
• Praktilised
• Arvutusülesanded
• Probleemülesanded

Tunni teises osas tegime ülesandeid. Tegime pilt- ja graafilisi ülesandeid ja vaatasime kontroltööd, kus oli elektronide ja prrotonite ülesanded. Elketriskeemide ülesanded olid ka. Järgmiste ülesannete tüübid olid: etteantud fraasidest tõeste lausete koostamine, oskussõnade ja väljendite abil jutukese koostamine. 

Tegime ka elektriskeeme kolme pirninga. Kui kõikides pirnides oli sama palju kW-e, siis põlesid kõik ühtemoodi. Kui ühel oli rohkem, siis põles too hästi vähe ja teised normaalselt. Kui ühel oli vähem, siis põles ainult too. All pool on ka pilt, mis ei tulnud väga hästi välja, pirnide katsest.

Tund oli natukene igav, kuna oli palju teooriat ja pärast selle kohta ülesanded, aga kuna ma füüsikat väga ei jaga, siis oli natukene keeruline asjadest aru saada. Lisaks olin ma väga väsinud (ainete valimine oli eelneval ööl olnud + öösel õppisin veel eksamiks) ja selle tõttu ei suutnud ka täielikult tundi keskenduda. Kuid õppejõul olid päris head seletused, kuid samas tundus olevat natukene üleolev.

VII SEMINAR

Seitsmendat seminari, 08.12, andis meile Kristel Uiboupin. Alustuseks ta rääkis meile enda kogemustest, mainis, et see kes just kohanema peab ongi õpetaja. Õpetajana on kõige raskem esimene aasta, kuna siis on vaja kõiki tunde, praktilisi töid jne ette valmistada. Teised aastad on juba kergemad, kuna mingi osa materjalist on olemas. Veel ei maksa vigu karta, need tulevad ja nendest me kõik ka õpime.

Töö mõistetega (formaalõpe, informaalne õpe, mitteformaalne õpe):

• Sarnasus: iga õppe all õpitakse kellegi pealt, kas ongi olemas õpetaja, kes jagab teadmisi või õpitakse näiteks vanemate pealt ehk õpitakse elust enesest (informaalne õpe)
• Erinevus: formaalne õpe toimub koolis,  teised õpped ei toimu.

(Ma ei saanud pilte just õigesse kohta, kuid piltidel on kõik mõisted välja toodud.)

Õppejõud rääkis oma projektist „Mina ja atmosfäär“ (edaspidi: ilmapall), kus lühidalt öeldas nad lennutasid õhupalle.  Ilmapallide  projekt polnud üldse nii kerge, võiks ju arvata, et võime kohe õhupallid õhku lasta ja nii kerge see ongi, aga nende jaoks on vaja ka luba ikka, kuna kõiki aineid ei või õhku lasta. Väga oluline on meeskond. Selle projekti käigus võttis osa neli kooliastet ja mõeldi kõikidele vanustele, et kõik saaksid kaasa lüüa. Vaatasime ka videot palli õhku laskmisest ja alla tulemisest.

Panime ka ise oma „palli“ lendu oma valitud kohast internetis leheküljel predict.habhub.org. Peaaegu kõikide pall läks alguses Venemaale, pidime muutma andmeid, et pall jääks Eestisse. Lõpuks maandus mu pall Piusas.

VI SEMINAR

Tundi alustas väga energiline üllatuskülaline Eero Uustalu. Alustuseks räägiti mõõteseametest, kõigepealt saime ühe LabQuest seadme, mida olen varasemalt gümnaasiumis akvaristika kursusel kasutanud.  Õppisime seda seadet tundma, et selle aasta viimases tunnis sellega ülesandeid teha. Üllatuskülaline näitas meile kõik funktsioonid seadmel ära, natukene rääkis ühest ja siis võttis kohe teise funktsiooni ehk kõik käib liiga ruttu ja kuna me ise üldse seda ei kasuta, kui aind vaatame, siis on liiga palju informatsiooni korraga ja mitte midagi ei jää meelde. Tunni lõpu poole mõõtsime klassis olevat müra viie sekundi jooksul.

LabQuest

Soovin mainida, et õppejõul oli väga kiire, mis on arusaadav, kuid ta rääkis nii kiirelt ja natukene segaselt. Ta soov oli vist jõuda kõik ära rääkida, kuid ma jäin küll temast natukene maha ja asi jäi väga segaseks.

Tunni teist poolt andis meile Kadri Veende. Teeme katset keedukannuga, et kui kaua läheb vesi keedukannus keema, pidime selle arvutama valemite abiga ja tegime ka reaalselt läbi selle, katse ja arvutustulemus kattus.

Teine katse: sooja ja külma vee segamine kalorimeetris.

1. Kaalusime tühja topsi(30,1g)
2.  Panime topsi külma vett (21,8 kraadi) ja kaalusime ka veemassi (63,4g)
3.  Lisasime kuuma vett (91,9 kraadi) ja nende segamisel saime vee temperatuuriga 56,5 kraadi
4.  Kaalusime sooja vee massi (67,9g)
5.   Kuid arvutasime ka vee lõpp temperatuuri, kuid vastus tuli vale, aga tegime uuesti ja saime nelja kraadi erinevuse, mis on väga okei.

Kolmas katse: mutri erisoojuse määramine.

1. Täidame pool topsi külma veega ja mõõdame temperatuuri (20,7 kraadi)
2.  Mõõtsime topsi (30,1g), mutrite (87,8g) ja vee massi (110g)
3.   Panime mutrid kuuma vette ja peale seda kohe külma ja mõõtsime vee temperatuuri (28 kraadi)
4. Tegime arvutuse, et leida mutri erisoojust ja saime esimese korraga õige vastuse.

Valemid, mida töös kasutasime

Kokkuvõtteks sooviks öelda, et tunni algus oli natukene konarlik ja jäi väga segaseks, kuid teine pool oli töökas ja lõbusam.

V SEMINAR

Viiendat seminari andis Kadri Veende ja Kaido Reivelt. Alguses uuriti, et mida me teame soojusõpetuse kohta. Olime ka varasemas seminaris teinud mängu, kus kirjutasime paberile märksõnu seoses sellega. Kadri rääkis, et oli teinud seda ka kaheksanda ja üheksanda klassi õpilastega enne selle teema õppimist. Nemad olid kirjutanud seitse paberlipikut täis, kuna nii palju neile neid antigi. Mina kirjutasin ka varasemas seminaris umbes nii palju sõnu.

Järgnevalt arutasime, et kuna võiks soojusõpetust koolis õpetada, kas sügisel või kevadel. Tõime terve klassiga välja mõlema kohta kolm argumenti.
SÜGISEL:

• Sisseastumiskatseteks on selge
• Peale vaheaega on õpilastel rohkem motivatsiooni õppida (kool pole veel üle visanud)
• Sügis on külm aeg ja siis saaks natukenegi soojust igasse päeva

KEVADEL:

• Sisseastumiskatseteks on värskelt õpitud
• Kevadel on soojem aeg ja saab tuua näiteid otse meie ümbert ehk loodusest
• Kevad pidi olema astroloogiline kõrghetk ehk õpilastele jäävad asjad paremini meelde

Järgnevalt tegi meile Kaido katseid. 

Kõigepealt oli katse õhupalliga ehk kuidas täita õhupalli nii, et ei pea ise neid täis puhkuma. Mis minu jaoks oleks väga hea, kuna ma ei jõua kunagi mitut õhupalli järjest täis puhkuda. Katse oli järgmine: pooleldi puhutud õhupall pandi vaakumkupli alla ning peale seda hakati sealt rõhku välja imema. Ja selle tegevuse käigus õhupall paisusgi ja ei pidanudki ise ennast selleks väsitama. 

Teisena pandi vedel lämmastik vaakumi.  Noormaalõhul läheks vedel lämmastik keema ja vaakumis jääätus ära.

Tunni lõpus pidime koostama tunnijaotuse. Mina olen alati teadnud, et esimene aasta koolis tuleb väga raske, kuna ühtegi töölehte, kontrolltööd, tunnikontrolli ei ole varasemalt sul valmis tehtud. Kõigega peabki otsast alustama. Kõik tunnid tuleb kodus ette valmistada. Tuleb mõelda, et kuidas teha lastele tund huvitavaks, kuidas neile kõik selgeks teha ja see kõik tuleb veel ajaliselt ka ära planeerida, et jõukas kõik teemad ikka läbi võtta. Kuid see tunnikava koostamine oli ikka väga kohutav. Ma ei arvanud, et see nii raske on. Kõik ongi minu arvates nii keeruline sellepärast, et tuleb kindla aja sisse mahtuda. Kui ma koolis mõtlesin, et miks õpetajad asju pikemalt ei seleta ja et kui õpilased ei saa teemast aru, siis miks nad veel ühte tundi selle teema jaoks ei võta, aga no olgem ausad ega selleks väga aega ei ole. 

Kõige kõige lõpuks mängisime füüsikalisi mänge. Mina arvan, et igasse ainesse tuleks mingit moodi lõbusaid tegevusi sisse tuua. Õpilased ei jõua iga päeb kaheksast neljani tuimalt õppida. Kui mingis aines mängitakse kasvõi mõned minutit, muutuvad lapsed erksamaks. Mina pooldan seda, et vähemalt nädalas korra peaks midagi lõbusat enda lastega tegema, kasvõi ainult viis minutit. 

IV SEMINAR

Neljandat seminari andis Kaido Reivelt ja rääkis meile mehhaanikast. Tund oli kohutavalt igav, kuna TERVE tund toimus loenguvormis. Vahepeal näidati videosi, näiteks mündi pudelisse kukutamist ning pilte erinevatest katsetest. Veel lasi ta meil lugeda e-õpikut. Olen seda ka varem gümnaasiumis kasutanud. Meil ei olnud koolis paberkandjal õpikuid ja siis füüsika õpetaja kasutas neid. Minule endale selline variant ei meeldi, kuna mina eelistan õppida ilma arvutita (muidugi oleneb tööst). Mul on kahjuks see probleem, et kui arvutis õpin, siis kaon ära siia ja koolitööst suurt midagi välja ei tule. Kuid, kui muid võimalust ei ole, siis alternatiiviks on e-õpiku keskkond väga tore.
Veel näitas ta meile Algadoo keskkonda. See näeb küll päris lapsik välja, kuid tundus, et päris hästi ja kergelt seletab asja ära. Ja olgem ausad, ükskõik kui vana sa oled, kõik läheb peale, mis seletab asjad võimalikult kergelt ära. Ning minule meeldivad sellised mängulised asjad väga.
Kokkuvõtteks soovikski öelda, et sellised ainult loenguvormis tunnid on väga mõttetud. Loomulikult selliseid asju on ka vahest vaja, kuid tervelt kaks pool tundi niimodi istuda ei ole kohe üldse tore. Arvan, et peaks tegema u pool tundi loengut ja pool tundi praktilisemaid ülesandeid, sest ainult loenguna ei jää kohe mitte midagi meelde, mis tunnis toimunud on. 

III Seminar

Kolmandat seminari andis meile Kaido Reivelt. Tunni alguses räägiti põgusalt huviharidusest, mis laieneb aina rohkem ainukeseks õppemeetodiks,

Tund jätkus optika teemal. Õppejõud seletas klassi ees katsete läbiviimist ja tudengid said ise neid teha.
Esimeses katses kasutati nõguslääte, paberit ja küünalt. Läbi nõgusläätse pidi paberile tekkima küünlaleegi kujutis. Selleks pidi kõik asjad üksteise järel antud järjekorras ritta panema: paber, lääts, küünal. Kui leegi kujutis paberil oli liiga hägune, pidi läätse lähemale või kaugemale liigutama.
Teisena näitas Kaido valguse murdumist. Mäletan seda joonist veel koolist. Kui seda varasemalt õppisin, siis imestasin ikka, et kuidas kiire nurk muutub ja rohkem allapoole läheb.

Seda on kerge klassis õpilastele näidata, kuna läheb vaja ainult akvaariumi, vett, tossu ja laserit.
Vimase asjana tehti hologrammi seadeldist. Kõigepealt Kaido näitas, kuidas seda ise teha saab ja siis jagati vajalikud asjad tudengitele ja hakati ehitama. Selleks läks vaja CD-plaati. Kahjuks kõik ei saanud enda hologrammiga valmis, mis valmistas ka neile pettumust. Kuid kõik kes said valmis olid väga ekstaasis sellest. Järgnevalt ka väike video selle tegemise õpetamiseks.
Tund ise oli väga lõbus. Sai ise asjadele käed külge panna ja avastada uute asjade tegemist. Kuid selliste ülesannetega ongi keeruline see, et kõik õpilased tahavad asja ära teha ja tulemust näha, suuremat osa ei huvita, kuidas miski valmis sai. Selleks tuleks õpetajal kõik alguses ära seletada, et kuidas mis käib ja miks see nii on. Peale seda tuleks alles asjad kätte jagada ja raskematel ülesannetel tuleks ka tööjuhend anda, et õpilane hätta ei jääks. Kuid muidu väga huvitav lähenemine õpetamisel.